Muditaon sanskriti ja paali keel, millel pole inglise keeles vastet. See tähendab osavõtlikku või omakasupüüdmatut rõõmu või rõõmu teiste õnnest. Budismis on mudita oluline kui üks neljast mõõtmatust ( Brahma-vihara ).
Mudita määratlemisel võiksime kaaluda selle vastandeid. Üks neist on armukadedus. Teine onpahatahtlik rõõm, sageli saksa keelest laenatud sõna, mis tähendab teiste ebaõnnest rõõmu tundmist. Ilmselgelt iseloomustavad neid mõlemaid emotsioone isekus ja pahatahtlikkus. Mudita kasvatamine on vastumürk mõlemale.
Muditat kirjeldatakse kui sisemist rõõmuallikat, mis on alati ja igas olukorras kättesaadav. See laieneb kõigile olenditele, mitte ainult teie lähedastele. Mettam Suttas (Samyutta Nikaya 46.54) ütles Buddha: 'Ma teatan, et südame vabastamisel kaastundlikust rõõmust on oma suurepäraseks lõpmatu teadvuse sfäär.'
Mõnikord laiendavad inglise keelt kõnelevad õpetajad mudita määratlust, et hõlmata ka empaatiat.
Mudita kasvatamine
5. sajandi õpetlane Buddhaghosa lisas mudita kasvatamise nõuandeid oma tuntuimasse töösseVisuddhimagga, võiPuhastumise tee. Buddhaghosa sõnul ei tohiks inimene, kes alles hakkab muditat arendama, keskenduma kellelegi, keda on väga armastatud või kellelegi põlatud või kellelegi, kelle suhtes ollakse neutraalsed.
Selle asemel alustage rõõmsameelsest inimesest, kes on hea sõber. Mõelge sellele rõõmsameelsusele tunnustavalt ja laske sellel end täita. Kui see kaastundliku rõõmu seisund on tugev, suunake see kallilt armastatud inimese, 'neutraalse' inimese ja raskusi tekitava inimese poole.
Järgmine etapp on erapooletuse arendamine nelja – armastatu, neutraalse, raske inimese ja iseenda – seas. Ja siis tuntakse kaastunnet kõigi olendite nimel.
Ilmselgelt see protsessi see ei juhtu pärastlõunal. Lisaks ütles Buddhaghosa, et edu saavutab ainult inimene, kellel on arenenud neeldumisvõime. „Absorptsioon” viitab siin sügavaim meditatiivne seisund , milles kaovad enese- ja muu tunnetus.
Igavuse vastu võitlemine
Mudita on väidetavalt ka vastumürk ükskõiksuse ja igavuse vastu. Psühholoogid defineerivad igavust kui võimetust tegevusega siduda. See võib olla tingitud sellest, et meid sunnitakse tegema midagi, mida me teha ei taha, või seetõttu, et me ei suuda mingil põhjusel hoida oma tähelepanu keskendunud sellele, mida me peaksime tegema. Ja selle koormava ülesande täitmisest loobumine paneb meid tundma loid ja masendust.
Nii vaadates on igavus vastand imendumisele. Mudita kaudu tuleb energiline muretunne, mis pühib minema igavuse udu.
Tarkus
Mudita arendamisel hakkame hindama teisi inimesi kui terviklikke ja keerulisi olendeid, mitte kui oma isikliku mängu tegelasi. Sel moel on mudita millegi eelduseks kaastunnet (Karuna) ja armastav-lahkus (Metta). Lisaks õpetas Buddha, et need tavad on ärkamise eeltingimus valgustus .
Siin näeme, et valgustumise taotlus ei nõua maailmast eraldumist. Ehkki õppimiseks ja mediteerimiseks võib olla vaja taanduda vaiksematesse kohtadesse, on maailm see, kus leiame praktika – oma elus, suhetes ja väljakutsetes. Buddha ütles:
„Siin, oo, mungad, laseb jünger oma meelt läbistada veerandi maailmast omakasupüüdmatu rõõmu mõtetega ja nii teisel, kolmandal ja neljandalgi. Ja nii kogu laia maailma, ülal, all, ümber, kõikjal ja võrdselt, läbib ta jätkuvalt omakasupüüdmatu rõõmu süda, külluslik, suureks kasvanud, mõõtmatu, ilma vaenulikkuse ja pahatahtlikkuseta. -- (Digha Nikaya 13)
Õpetused räägivad meile, et mudita harjutamine loob vaimse seisundi, mis on rahulik, vaba ja kartmatu ning avatud sügavale arusaamisele. Sel moel on mudita oluline ettevalmistus virgumiseks.
