Vana Testamendi lõik Jesaja raamatust (11:2-3) loetleb seitse andi, mis usutavasti on Jeesusele Kristusele Püha Vaimu poolt antud: tarkus, mõistmine, nõu, vägi, teadmine, hirm. Kristlaste jaoks arvati, et need kingitused on neile kui usklikele ja Kristuse eeskuju järgijatele.
Selle lõigu kontekst on järgmine:
Jesse kännust tõuseb võrse;
tema juurtest hakkab oks vilja kandma.
Issanda Vaim puhkab tema peal
tarkuse ja mõistmise Vaim,
-- nõu ja väe Vaim,
Issanda tundmise ja kartuse Vaim –
ja ta tunneb rõõmu Issanda kartusest.
Võite märgata, et seitse kingitust hõlmavad viimase kingituse kordamist – hirmu. Teadlased viitavad sellele, et kordus peegeldab eelistust kasutada kristlikus kirjanduses numbrit seitse sümboolselt, nagu näeme seitsmes palvekirjas „Meie palve, Seitse surmapattu ja seitse voorust”. Kahe kingituse eristamiseks, mida mõlemat nimetatakse hirmuks, kirjeldatakse kuuendat kingitust mõnikord kui 'vagadust' või 'aupaktust', seitsmendat aga kui 'imet ja aukartust'.
Teadmised: Püha Vaimu viies kingitus ja usu täiuslikkus
Nagu tarkus (esimene kingitus), täiustab teadmine (viies kingitus) seda teoloogiline voorus kohta usk . Teadmiste ja tarkuse eesmärgid on aga erinevad. Kui tarkus aitab meil tungida jumalikku tõde ja valmistab meid ette hindama kõike selle tõe järgi, siis teadmised annavad meile selle võime hinnata. Nagu Fr. John A. Hardon, S.J., kirjutab omaKaasaegne katoliku sõnaraamat, 'Selle kingituse eesmärk on loodud asjade kogu spekter, kuivõrd need viivad inimese Jumala juurde.'
Teine viis selle eristuse väljendamiseks on mõelda tarkusele kui soovile teada saada Jumala tahet, samas kui teadmised on tegelik võime, mille kaudu neid asju teada saadakse. Kristlikus mõttes ei ole teadmine aga pelgalt faktide kogumine, vaid ka oskus valida õige tee.
Teadmiste rakendamine
Kristlikust vaatenurgast võimaldavad teadmised meil näha oma elu olusid nii, nagu Jumal neid näeb, ehkki piiratumal viisil, kuna meid piirab meie inimloomus. Teadmiste kasutamise kaudu saame kindlaks teha Jumala eesmärgi meie elus ja põhjuse, miks ta meid meie konkreetsetesse olukordadesse asetas. Nagu isa Hardon märgib, nimetatakse teadmisi mõnikord 'pühakute teaduseks', kuna 'see võimaldab neil, kellel on and, kergesti ja tõhusalt eristada kiusatuse impulsse ja armu inspiratsiooni.' Otsustades kõike jumaliku tõe valguses, suudame kergemini eristada Jumala õhutusi ja kuradi peeneid kavalaid. Teadmised on see, mis võimaldab teha vahet heal ja kurjal ning vastavalt sellele valida oma tegevust.
