Markuse evangeeliumi kolmandas peatükis on Jeesus vastuolus variserid jätkake, kui ta ravib inimesi ja rikub usureegleid. Ta kutsub ka oma kaksteist apostlit ja annab neile konkreetse volituse inimesi tervendada ja deemoneid välja ajada. Samuti saame teada, mida Jeesus peredest arvab.
Jeesus tervendab hingamispäeval, variserid kaebavad (Markuse 3:1-6)
Selles loos, kuidas ta sünagoogis mehe käe terveks tegi, jätkub Jeesuse hingamispäevaseaduste rikkumine. Miks oli Jeesus sel päeval selles sünagoogis – jutlustamas, tervendamas või nagu tavaline jumalateenistustel käiv inimene? Ei saa kuidagi öelda. Siiski kaitseb ta oma tegevust hingamispäeval sarnaselt oma varasemale väitele: hingamispäev eksisteerib inimkonna jaoks, mitte vastupidi, ja kui inimeste vajadused muutuvad kriitiliseks, on traditsiooniliste hingamispäevaseaduste rikkumine vastuvõetav.
Jeesus kogub tervenemiseks rahvast (Markuse 3:7-12)
Jeesus liigub edasi Galilea mere äärde, kus inimesed kõikjalt tulevad teda rääkima ja/või terveks saama (seda ei seletata). Nii palju ilmub kohale, et Jeesus vajab kiiret põgenemist ootavat laeva, juhuks kui rahvahulk neist üle ujutab. Viited kasvavale rahvahulgale, kes Jeesust otsivad, on mõeldud osutama nii tema suurele jõule tegudes (tervendamine) kui ka tema jõule sõnas (kui karismaatiline kõneleja).
Jeesus kutsub kaksteist apostlit (Mk 3:13-19)
Sel hetkel kogub Jeesus ametlikult oma apostlid kokku, vähemalt piiblitekstide järgi. Lood näitavad, et paljud inimesed järgisid Jeesust ümberringi, kuid need on ainsad, keda Jeesus on konkreetselt eriliseks nimetanud. Asjaolu, et ta valib kaksteist, mitte kümme või viisteist, viitab Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.
Kas Jeesus oli hull? Andestamatu patt (Mk 3:20-30)
Siingi kujutatakse Jeesust jutlustajana ja võib-olla ka tervendajana. Tema täpset tegevust ei avalikustata, kuid on selge, et Jeesus muutub üha populaarsemaks. Mis pole nii selge, on populaarsuse allikas. Tervenemine oleks loomulik allikas, kuid Jeesus ei tervenda kõiki. Meelelahutuslik jutlustaja on tänapäevalgi populaarne, kuid seni on Jeesuse sõnumit kujutatud väga lihtsana – vaevalt et sellise asjana, mis rahvast käima tõmbaks.
Jeesuse pereväärtused (Mk 3:31-35)
Nendes salmides kohtame Jeesuse ema ja tema vendi. See on uudishimulik, sest enamik tänapäeva kristlasi peab Maarja igavest neitsilikkust iseenesestmõistetavaks, mis tähendab, et Jeesusel poleks olnud õdesid-vendi. Tema ema ei nimetata praegu Maryks, mis on samuti huvitav. Mida teeb Jeesus, kui naine tuleb temaga rääkima? Ta lükkab ta tagasi!
